Avalikustumine kui tõekriteerium

Loe seda artiklit ka Delfist

Mis selgub Wikileaksi abil? Selgub, et ei juleta oma tegude taga seista. Jutustatakse palju-palju, aga kardetakse avalikustumist. Tooksin siia Piiblist kirjakoha – Õpetussõnade 10 peatükk salm 19 “Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik.” Reeglina ei peaks kartma avalikustumist. Välja arvatud erandid, aga reeglina peaks meie tegu või jutt olema vähemalt mittesalajane ehk avaldada pole vaja, aga kui tuleb avalikkuse ette, siis poleks vaja häbeneda ning ei too kaasa olulisi tagajärgi. Kui julged teha, siis vastuta. Muidugi on raske vastutada, aga võta julgus rindu ja vastuta. Oma tegude eest vastutad lõpuks nagunii.

Rääkisin ühe targa inimesega Euroopa tolerantsusest. Ta väitis, et Euroopa on tolerantne. Tähele tasuks panna, et Euroopa kaitseb infot kurjategijate kohta kiivalt ning vestluskaaslane väitis, et salastatus on väga hea. Mina ütlesin, et vaevalt, et Euroopa elanikud väga tolerantsed on – nad lihtsalt ei tee kurjategijatele omakohut või lihtsalt suhtu halvasti, sest nad ei tea, et need inimesed on kurjategijad. Kas inimesed oleksid siis ka kurjategijate suhtes tolerantsed, kui nad teaksid, et nende naaber on kurjategija? Mina väidan, et tolerantsust saab hinnata selle järgi, kui palju keegi teab ja suurest hulgast teadmisest hoolimata ei mõista omakohut või suhtu halvasti.

Minu arvates on tõekriteeriumiks avalikustamine või avalikustumine ja käitumine sellel puhul. Avalikustumine siis juhtum, kus ise ehk ei avalikusta, aga keegi teine avalikustab või juhtub tehniline rike ning info saab avalikuks. Ma arvan, et kui julgeme oma tegusid tunnistada, siis me võime endaga rahul olla.

Kusjuures selle alla läheb ka suurt kära tekitanud nö pressisuukorvistamine. Oleme ausad, kui vaadata minu suvise Delfis ilmunud artikli “Joodikud ja suitsumehed häbiposti” kommentaare, mida oli 200 ning kerge erandiga solvavad, laimavad, mõnitavad, nimekiri pole lõplik, siis ma saan seadusandjast hästi aru, miks sellist seadust tahetakse kehtestada. Mina sain kõvasti naerda neid lugedes, sest need olid nii ajuvabad, aga faktiliselt on selline käitumine karistatav.

Nii et oleme sellise hoiakuga, arvestades, et inimesed on ekslikud, kus info avalikuks tulles me ei pea eriti häbi tundma. Arvaku siis teised mida tahes, sest arvamuse avaldamine on omaette kunst, eriti piiratud info ühiskonnas.

Janno Tults: tutvustus

Maksunduse üliõpilane Tallinna Majanduskoolis. Matemaatikaõpetaja magister Tallinna Ülikoolist. Matemaatika bakalaureus Tallinna Ülikoolist. Elan Tallinnas. Juhin ja toimetan Tarkuseveski UÜs.
Rubriigid: Avaldatud meedias, Tsiviilsuhted - inimene inimesega. Salvesta püsiviide oma järjehoidjasse.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga