Ma toetan toetuste maksuvabastust. Seetõttu toon välja abiandmise peamised viisid, 3 skeemi, nii lihtsa kingituse kui ka erisoodustuse korral.
Oletame, et inimene vajab abi 210 €.
1. skeem
Olukorras kus keegi aidata ei taha, sest riik ju maksustab abiandmist räigelt ja räigemalt (vt 2. skeemi). Selleks, et inimene selle abi saaks, peab keegi, nt äriühing, teenima tulu kokku 1000 €. Millelt riik tulumaksuna kogub kokku 210 €. Riik maksab selle välja ja alles jääb 0. Sellele, kes tulu teenis, jääb alles 1000-210 =790 (€). 1. kokkuvõte rahajäägist: abivajaja 210, abiandja 790 ja riik 0 eurot. Maksukoormus on 21 %.
Sotsialistid (mitte vaid nö vasakpoolsed, aga ka meie praegune koalitsioon!) aga reklaamivad välja 1. varianti vabandusega, et keegi ju ei taha aidata. Vale, tahavad küll, aga kuna riik praegu koorib, siis lihtsalt ei aita. Sest miks peaks aitama, kui riik nagunii koorib raha justkui ma ei oleks aidanud. Selgituseks vt 2. skeemi meie tulumaksuseaduse valgel.
2. skeem
Oletame, et abivajaja leiab üles selle, kes teenib 1000 € tulu, tavaliselt juriidilise isiku (ärühingu, mtü-d jms) sest tema pole veel maksusid maksnud saadud tulult. Tuluteenija st äriühing otsustab abi anda ise 210 €, praegu maksab ta siiski kokku uuesti tulumaksu veel lisaks 210 €. Nii et kes tulu teenis, talle jääb alles 1000-210-210=580 (€) ja paha maitse suhu, sest riik võttis temalt tulumaksu justkui peaks ta ise selle abi kinni maksma. Riigile jääb 210 €. 2. kokkuvõte rahajäägist: abivajaja 210 €, abiandja 580 € (+ärritus), riik 210 €. Maksukoormus on 21 %.
Kui tegemist on oma töötajaga, siis abi käsitletakse erisoodustusena ja sellelt võetakse tulu- ja sotsiaalmaksu 144 €, ja alles jääva summa 1000-210-144=646 € pealt võetakse veelgi tulumaksu 136 €, kokku võtab riik 280 € maksusid. Kokkuvõte 2. skeemist erisoodustuse korral: abisaaja 210 €, abiandja 510 € ja riik 280 €.
Kusjuures seda skeemi tahaksid sotsialistid väga ellu rakendada, sest see on kõige odavam – riigile kogunenud raha saab suunata mõttetutesse lahendustesse.
Minu toetatav variant, 3. skeem
Oletame, et abivajaja leiab üles selle ühingu, kes teenib 1000 € tulu. Tuluteenija, ühing, otsustab abi anda ise 210 €. Talle jääb alles 1000-210=790 (€), millelt maksab tulumaksu 166 €, mitte enam 210 €. Nii et kes tulu teenis, talle jääb alles 1000-210-166= 624 (€) ja hea maitse suhu, sest riik võttis temalt tulumaksu vaid selle osa pealt, mida ta saab enda tarbeks kulutada.
3. kokkuvõte rahajäägist: abivajaja 210 €, abiandja 790 € (+rõõm), riik 166 €. Kusjuures riik saab selle 166 ise ära kulutada. Maksukoormus on 16,6 %.
Kui aga riigil rohkem kulutusi pole, siis võib koguda osaliselt reservi ja osaliselt alandada maksukoormust. Juba niigi on maksukoormus (st riigistruktuuri määratud raha) tänu sellele võttele alanenud, aga nüüd saaks veelgi alandada. Riigil pole vaja raha, kui tal sellega midagi kasulikku teha ei tule. Kasuliku teevad aga teised ära, kes tahavad. Muidugi kõik ei tule selle skeemiga kaasa, see on ja peab olema vabatahtlik, ja seetõttu riigile jäävad ka aitamiskohustused. Aga nagu näeme, riigil on nüüd palju hõlpsam aidata, sest osa kohustusest on tulusaaja võtnud vabatahtlikult enda kanda. Mitte sunniviisil vaid vabatahtlikult. Me peame propageerima seda skeemi, vabatahtlikku abi. Igaüks teab, et vabast tahtest aidatakse rohkem kui sunniviisil.
Allpool on mul veelgi laiemalt lahti kirjutatud erinevaid mõtteid.
