Ma toetan toetuste maksuvabastust. Seetõttu toon välja abiandmise peamised viisid, 3 skeemi, nii lihtsa kingituse kui ka erisoodustuse korral. Teen lihtsustuse, kus kohustuslikku kogumispensioni ei arvestata.
Oletame, et inimene vajab abi 210 €.
1. skeem
Olukorras kus keegi aidata ei taha, sest riik ju maksustab abiandmist räigelt ja räigemalt (vt 2. skeemi). Selleks, et inimene selle abi saaks, peab FIE teenima tulu kokku 517 €. Millelt riik tulu- ja sotsiaalmaksuna kogub kokku 210 €. Riik maksab selle välja ja alles jääb 0. FIE-le, kes tulu teenis, jääb alles 517-210 =307 (€). 1. kokkuvõte rahajäägist: abivajaja 210, abiandja 307 ja riik 0 eurot. Maksukoormus on 41 %.
Sotsialistid (mitte vaid nö vasakpoolsed, aga ka meie praegune koalitsioon!) aga reklaamivad välja 1. varianti vabandusega, et keegi ju ei taha aidata. Vale, tahavad küll, aga kuna riik praegu koorib, siis lihtsalt ei aita. Sest miks peaks aitama, kui riik nagunii koorib raha justkui ma ei oleks aidanud. Selgituseks vt 2. skeemi meie tulumaksuseaduse valgel.
2. skeem
Abivajaja leiab selle FIE üles ja FIE on nõus teda aitama. Abilt võetakse tulu- ja sotsiaalmaksu 144 €, ja alles jääva summa 517-210-144=163 € pealt võetakse veelgi maksusid 66 €, kokku võtab riik 210 € maksusid. Kokkuvõte 2. skeemist FIE korral: abisaaja 210 €, abiandja 97 € ja riik 210 €. Maksukoormus 41 %.
Kusjuures seda skeemi tahaksid sotsialistid väga ellu rakendada, sest see on kõige odavam – riigile kogunenud raha saab suunata mõttetutesse lahendustesse.
Minu toetatav variant, 3. skeem
Oletame, et abivajaja leiab üles selle FIE, kes teenib 517 € tulu. Tuluteenija FIE otsustab abi anda ise 210 €. Talle jääb alles 517-210=307 (€), millelt maksab maksud 125 €, mitte enam 210 €. Nii et kes tulu teenis, talle jääb alles 517-210-125= 182 (€) ja hea maitse suhu, sest riik võttis temalt maksu vaid selle osa pealt, mida ta saab enda tarbeks kulutada.
3. kokkuvõte rahajäägist: abivajaja 210 €, abiandja 182 € (+rõõm), riik 125 €. Kusjuures riik saab selle 125 ise ära kulutada. Maksukoormus on 24,2 %.
Kui aga riigil rohkem kulutusi pole, siis võib koguda osaliselt reservi ja osaliselt alandada maksukoormust. Juba niigi on maksukoormus (st riigistruktuuri määratud raha) tänu sellele võttele alanenud, aga nüüd saaks veelgi alandada. Riigil pole vaja raha, kui tal sellega midagi kasulikku teha ei tule. Kasuliku teevad aga teised ära, kes tahavad. Muidugi kõik ei tule selle skeemiga kaasa, see on ja peab olema vabatahtlik, ja seetõttu riigile jäävad ka aitamiskohustused. Aga nagu näeme, riigil on nüüd palju hõlpsam aidata, sest osa kohustusest on tulusaaja võtnud vabatahtlikult enda kanda. Mitte sunniviisil vaid vabatahtlikult. Me peame propageerima seda skeemi, vabatahtlikku abi. Igaüks teab, et vabast tahtest aidatakse rohkem kui sunniviisil.
Allpool on mul veelgi laiemalt lahti kirjutatud erinevaid mõtteid.
