Räägin lähtudes oma kogemusest, kusjuures rõhutan endiselt, et maksu tuleb maksta.
Ütleme, et olin kuni 2009. aasta lõpuni FIE, 2010. a kustutati mind FIEde nimekirjast, sest mindi üle äriregistripõhisele registreeringule, arvel hoidmisele. Mina aga ei tahtnud edasi FIE olla ning lasin end kustutada või taotlesin ise enda kustutamist.
Tähendab, et 2009. a olin aktiivne ettevõtja ning sain saada nö aktiivseid ettevõtlustulusid ning kanda aktiivseid ettevõtluskulusid, aga 2010. aastal ma enam aktiivseid ettevõtlustulusid ei saanud saada ega ettevõtluskulusid kanda. Ma nimelt ei olnud enam FIE ning ei tegutsenud ka ettevõtjana ebaseaduslikult, mille tagajärjel oleksin ikka pidanud deklareerima tulud. Mul nimelt on kalduvus ausalt st ka seaduslikult tegutseda, mida näitab ehk mu toimetamine maksuameti keskkonnas, sh deklaratsioonide esitamine.
2010. aastal maksti mulle ära 2009. aastal esitatud arvete võlad. Antud (kahtlemata) tulu tuli võlgade maksmisest, mitte polnud enam tegemist aktiivse ettevõtlustuluga.
Lähtudes FIE puhul laekumispõhisest maksustamisest, siis oleks minu arvates õige sotsiaalmaksustada laekumisi sel ajal, mil inimene on ettevõtja, aga kui ta enam pole ettevõtja, siis enam ei peaks sotsiaalmaksuga maksustama. Tulumaksuga küll, sest tulu ju on, aga enam mitte aktiivtegevusest ehk ettevõtlusest. Ei saa ju teha siis ettevõtluskulutusi, nt võlgade sisse nõudmiseks, kui sa pole enam FIE, samuti ei tohiks saada enam ettevõtlustulusid.
Samuti enne ettevõtjaks hakkamist, aga ettevõtlusega tegelema hakkamiseks vajalikke, tehtud kulutusi võiks erandkorras kuludesse kanda (nagu praegu ka saab). Nende kulutuste sotsiaalmaksust vabastamine ehk mahahindluse tegemine on pigem iseasi.
Asi on nimelt selles, et FIEde puhul tegeldakse tulude-kuludega laekumise põhiselt, mitte kulutuse tegemise aja põhiselt. Kulutuse teen see kuu (mobiilikõned), aga kuludesse saan kanda alles järgmisel kuul, kui ära maksan. Tulu tekib alles siis, kui see laekub ja mitte siis, kui töö ära teen. Erinevalt kõigist teistest ettevõtjatest – äriühingutest, tulude-kulude õige vastandamise printsiipi ei rakendata FIEde puhul, samuti tekkepõhisust. Erandiks on käibemaks, aga ka selle peaks ära muutma. Olgu siis kõik ühtne.
Praegu sotsiaalmaksu arvestus käib tekkepõhiselt, aga ka laekumispõhiselt, st maksta ja arvestada tuleb laekumispõhiselt, kuigi tekkis ettevõtlusest ehk tekkepõhiselt, kunagi tehtud tööst. Samas, et vahepeal sai ettevõtlustegevus lõpetatud, st pole ettevõtja, seetõttu kulusid ei saa kanda. Aga maksudega maksustatud ettevõtlustulusid saan ikka saada. Mis ettevõtlus see on? Kas FIEd saavadki tulu, aga kulusid neil pole ettevõtluses?
Tegelikult on FIEndus üks kõige keerulisematest aladest Eesti maksunduses.
Küsides, et kas ma oleksin siis pidanud olema FIE edasi ning FIEnduses vajalikke kulutusi tegema, kandma, st oleksin saanud tulu ning kandnud ka kulusid. Selle peale vastati, et FIE olemine lihtsalt selleks, et kulusid kanda, on maksupettus. Jäi mulje, et antud ametniku arvates FIEdel lihtsalt eksistentsiaalseid kulusid pole. Nt reklaam, et kui juba olen FIE, siis proovin selle FIE lõpetamise ajani saada selliseid kliente, kes koheselt ära maksavad. See, kui keegi tahab riigile rohkem maksu maksta ning jätab seetõttu õigustatud kulutused kuludesse kandmata, ei tähenda, et kulutusi pole.
Samas on ju ettevõtjaks olemine õigus, mitte kohustus. Olen ju deklareerinud tulud ka ära lisaks kuludele, mida tihti peale, saan aru maksuhalduri kui riigi poolt nagu tuld kardetakse. Miks ma pean olema ettevõtja, kui ma ei taha olla? Ma ei loobu ju rahadest, ma püüan ju tulu deklareerida ausalt ning maksu maksta. Kokkuvõttes ametniku väide, et ma püüan maksudega petta, on solvav. Samuti on solvav väide, et ise olen loll, et ei olnud lõpuni.
Ole siis sellises riigis aus ja maksa maksu. Mina tahan ja ka EKD tahab siiski edasi olla ausad ja kehtivaid makse maksta.
Samuti mõte, et maksuhaldur (reeglina maksuamet) võiks oma ametnikud suunata FIEdeks, las nad osutavad konsultatsiooni ettevõtjatele, kes ei taha maksuhalduri juurde tulla ning saavad temalt sõbralikult ja kiirelt hinnangu oma ideedele maksukohustuse kohalt. Kui ettevõtja ei suuda seda ametnikku veenda tolle teadmiste juures, siis ta nähtavasti ei suuda veenda ka maksuhaldurit oma ideede maksuvabasuses. Ametnikul on ju samad teadmised ja praktika, mis maksuhalduril, sest ta on ise ka maksuhalduri kogemustega. Muidu nagu muud vahet polekski, et kas too ametnik-inimene on FIE või ametnik, aga ta saaks siis paremini oma klientidest aru ning ei hakkas aruvabalt maksupettustes süüdistama.
Minu kogemust mööda on see maksuameti, st meie riigi, põhiline probleem, et kardetakse kulusid nagu tuld ning süüdistatakse maksupettustes, kus võimalik.
