Ajaleht Vooremaa avaldas EKD tutvustuse minu silmade läbi. Vaata artiklit siit.
Janno Tults, Erakonna Eesti Kristlikud Demokraadid kandidaat Jõgeva- ja Tartumaal, nr 854
Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid (EKD) seisab ausa ja teist austava eluviisi eest. Tähtsaim alus elus edasi minekuks on ausus ja teiste austamine.
Põhimõtteliselt me pooldame, et kus viga näed laita või abi vaja, seal tule ja aita, mitte ära jää riigile lootma. Kui oled võimeline, tee ise, mitte ära lase teisel teha. Nii saavad mured kiiremini lahendatud.
Pooldan, et riik loob kõik võimalused inimesele ja ettevõtetele, sh mittetulunduslikele, ise toime tulemiseks. Inimene peab püüdma ise toime tulla ning teist aitama. Mõte ja mõttekus tulla riigilt abi küsima, peaks jääma viimaste sekka. Samas, kui tullakse, aitab riik küllaldaselt.
Need kulud, mida tavaliselt tahetakse jätta riigi kanda, katab meie idee järgi inimene ise (ka äriühingute ja mittetulunduslike ühingute taga on inimesed). Kui vajatakse remonti ning abiandja oskaks remontida, siis ta läheb ja remondib ära. Selle asemel, et näha vaeva, hankida raha ja palgata remontijad. Kui inimesel on tõesti lihtsam maksta, siis maksku. See on mõtteviis, sest ega riik ei tule kontrollima kui palju keegi on saanud aidata ja aidanud.
Näiteks, kui töötaja laps läheb kõrgharidust omandama, siis tuleb tööandja appi (kui tal on võimalus) ning maksab vähemalt osa lapse õppemaksust või ühikakohast kinni. Kui tööandjal on näiteks korter, mis paremat tulu ei teeni, siis annab selle korteri lapsele elamiseks. Tegelikult on see tööandjale isegi soodsam, sest ta ühelt poolt aitab, samas teisalt ei pea nägema vaeva üürilise leidmisega, kes maksaks talle üüri, millega siis toetaks lapse elukohakulusid (vt ka eelnevat remontija näidet).
Rõhutan siinkohal üle, et teise aitamine ei ole ega saagi seaduslikuks kohustuseks, vaid see saab moraalseks kohustuseks, aga seaduslikuks õiguseks. Riik omalt poolt teeb selle seaduslikuks õiguseks olemise tõttu maksuvabastusi ja täiendavalt maksulangetusi, sest riigi kukilt võetakse ära teise inimese aitamise kohustus. Meie, see tähendab riigi, ühine huvi on iga inimese hea käekäik, võimalikult paljude vajaduste rahuldamine. Ka nende vajaduste, mis on pigem kõrgemad kui ellujäämisvajadused.
Esmajoones on reaalne langetada sotsiaalmaksu ja/või seada sotsiaalmaksule lagi. Mina küll alustaksin sotsiaalmaksumiinimumi kaotamisest ning tulumaksuvaba summa ka sotsiaalmaksuvabaks muutmisest. Samas on tähtis, et tehtavad muudatused jääksid püsima, mitte ei hakataks kohe järgmise riigikogu valimistega ümber tegema, seetõttu toetan sotsiaalmaksumäära langetamist ja lae kehtestamist. Maksupoliitikast toetame veel esmajoones tulumaksuvabastuse kehtestamist miinimumtöötasu (miinimumpalga) ulatuses.
Sellised maksulangetamised ja kaotamised aitavad igal inimesel koondamiste korral hõlpsamalt tööle jääda, uutel inimesel paremini tööle tulla. Mida rohkem inimene teenib ise raha, seda vähem läheb tal vaja teiste abi (kinki) ja ka riigilt pole siis seda vaja taodelda. Riik saab seetõttu keskenduda nendele ülesannetele, mida eraisik ei suuda kanda, nt teeremondid, julgeolek jms. Kusjuures, kui inimene hoolitseb ise enda toimetuleku eest, on lootust, et langeb ka julgeolekurisk, nt vargused, vandalism. Tekib peremehe tunne. Seaduskuulekus, muidugi, on esmalt kasvatusküsimus – kas lõhkumine ja reostamine on peres lubatud või mitte ja sellest lähtuvad tagajärjed.
Laste kasvatamisel on tähtis pöörata tähelepanu ka hariduse mitmekesisusele, lisaks kohustuslikele faktidele ka analüüsioskusele neid fakte eluga siduda. Nt matemaatika protsendi sidumine keemia protsendiga. Aga ka kultuurilises mõttes. Kuigi läänes on juba multikulti paljuski läbikukkunuks tunnistatud, siis ega multikultiinimesed läänest, laiemalt aga maailmast, kadunud pole. Selleks, et mõista paremini neist tulenevaid võimalusi ja ohte, on kasulik teada nende tausta. Palju määrab inimese elus usk ja filosoofia. Sõltumata, mida inimene täpselt usub, temaga on vaja suhelda ning võimalikult hästi läbi saada. Aga läbisaamiseks on hea teada, mida ta laias laastus usub ning see viib meid religiooniõpetuse tundide kohustuslikuks muutmisele, mis hõlmab endast peamisi religioone ja filosoofiaid. Religioone ja mõttevoolusid ei ole eestlased veel võimelised õpetama oma aine kõrvalt. Eestlastest õpetajad, tänu kasvamisele nn kommunistlikus elukorralduses, samuti Eesti riigi poolt sundseisu seadmisele – õpeta palju (laiapõhjaliste ja sisuliste täiendkoolitusteta) või sured nälga, pole end suutnud kurssi viia erinevate uskude ja filosoofiatega. Või arvame, et nö vene ajal muidu valetati, aga uskude kohta õpetati tõde, mida siis õpetajad edasi õpetasid usinalt? Laiemalt teadvaid õpetajaid Eestis, julgen öelda, pole. On küll õpetajad, kes on vist vaadanud lastepiiblit ning muid pildiraamatuid, kuidas vanakreeka jumalad oma tegusid tegid, aga laiemalt nad taustasid ei tea.
Soovin, et me muutuksime iseseisvamaks ja teisi aitavamaks, ka riik.
Soovitan kirjutada valimissedelile 854. Tekkinud küsimustele leiate aga vastused www.ekd.ee.
