Mõningaid mõtteid Haigekassa raha säästmiseks, tervise soodustamiseks ning kohaliku omavalitsuse inimesele lähemale toomiseks.
Eesti Kristlike Demokraatide üks tahe on tuua kohalik omavalitsus inimesele lähemale. Põhimõtteliselt peaks inimese suhtlus riigiga lõppema kohaliku omavalitsuse tasandil. On mõningad sfäärid, mida ei saa kohalikule tasandile anda üle, nt politsei, aga inimese suhtlusest ametitega saab enamuse üle anda.
Retseptiravimid tulumaksuvabaks
Me oleme ühiskonnas juba mõistnud, et tervist tuleb toetada ning hõlpsaim viis on seda toetada inimese omaosaluse kaudu – spordiklubi pääsmed, aga miks ka mitte ravimiostud. Siis riik selle asemel, et ise maksta, hoopis loobub teatud maksusumma kogumisest.
Ravimid ja tervis on seotud ning seetõttu on loogiline, et inimene saab ka retseptiravimitelt tulumaksuvabastust. See on kompensatsiooniks neile, kes maksavad ravimite eest ise. Kuna hetkel juba on retseptiravimid seotud inimesega, st isikustatud, siis on hõlbus liita rahalised andmed (aga mitte ravimi nime jms) maksuameti andmebaasiga.
Kuidas võiks toimida
Kui inimene laseb oma ravimid kellelgi teisel kinni maksta, siis ta võib ka anda teisele loa selle summa maksustatavast tulust maha arvata. Nt kirjutab inimene loobumisotsuse teise isiku (sh tööandja) kasuks.
Apteeker sisestab süsteemi hüvitaja isiku- või registrikoodi ning hüvitatud summa. Hüvitada võib ka osaliselt. Kui hüvitajat pole teada, nt keegi tahab tagant järgi hüvitada, siis saab teha muudatused nt 3 kuu jooksul, et vähendada maksupettuse ohtu, eraldi deklaratsiooni abil. Andmed peavad siis olema jooksvalt kättesaadavad apteegist või e-maksuametist või Haigekassas, kus saab siis muudatuse sisse viia.
Vaikimisi eeldatakse, et retseptiravimi omanik on ka selle välja ostja. Kui andmed on esitatud, muudetud, siis tehakse retseptiravimi omaniku summast mahaarvutus ning see summa arvutatakse juurde tegelikule maksjale, kes siis saab ka maksuvabastuse selle arvel.
Kuigi kogusumma on suur, on soodustus tegelikult väikene
Hetkel meil kehtib retseptiravimitele soodustus, mis on kahjuks küllaltki väike, sest soodustus kehtib alates teatud hinnaosast teatud hinnaosani. Kogu hinnaosa, mis jääb alla teatud summa ning mis ületab teatud summat, tuleb patsiendil, sisuliselt kliendil, 100 % kinni maksta, soodusprotsent kehtib vaid väikesele osale ravimihinnast. Haigekassale on aastane hüvitatav kogusumma loomulikult suur, sest ravimite müük on Eestis piisavalt mahukas ja kasumlik äri ning haigeid meil juba jagub. Siiski, suure summa annab haigete suur hulk, mitte ühe haige suur vajadus.
Võib kaasa tuua ravimihindade languse
Samas kas on mõtet jätkata sellise süsteemiga? Selle süsteemi administreerimine on piisavalt kulukas. Mõttekam on lasta ka see väike osa kliendil kinni maksta. Selline käitumine võib aidata hoopis ravimihindu langetada. Patsient, klient, peab ju ravimi omast taskust täiesti kinni maksma. Praegu on osa kasumist riikliku soodustusega tagatud. Haigekassale jääb samas soodussumma alles koos soodustuste määramisega seotud kulutustega ning selle saab suunata kasvõi arstide täiendkoolitusteks.
Kuidas hädas inimene kiiresti ravimi kätte saab?
Minu mõtte järgi töötaks süsteem järgmiselt. Iga inimese retseptiravimi ost on tagatud kohaliku omavalitsuse poolt. Kui inimene läheb apteeki, siis ta võib osta endale retseptirohu ning jätta selle arve esialgu kohaliku omavalitsuse kanda. Apteegis väljastatakse ostjale maksegraafik, nt 2-3 kuu peale, mille alusel maksab inimene oma ostu kohalikule omavalitsusele tagasi. Sellekohane teave ja arve laekub kohalikku omavalitsusse, kes tasub apteegile arve. Samas võtab kohalik omavalitsus ühendust ostjaga, selgitamaks, miks arve jäeti kohalikule omavalitsusele maksta. Kas inimesel on ajutised rahalised raskused või on need tal püsivad? Maksegraafiku selle kuu osamakse, kui inimene ei suuda tagasi maksta, st ta vajab toimetulekutoetust, kustutatakse (jääb omavalitsuse kanda). Nendel kuudel, mil inimene on võimeline maksma (ei vaja toimetulekutoetust), tuleb tal need osamaksed tasuda. Tulumaksuarvestus toimub siis tagastatud summade ulatuses.
Rahastamise tehnilisem pool
Tehniliselt apteeker müüb nõude kohalikule omavalitsusele nt 95 % eest ning väljastab inimesele retseptiravimi ostul maksegraafiku kohaliku omavalitsuse nimel. Kohaliku omavalitsuse andmed tulevad rahvastikuregistrist, sest inimene võib olla sisse kirjutatud Tallinna, aga ostab Jõhvis. Apteekrile on kasulikum, kui inimene ostab ise ravimi välja, mitte ei jäta seda kohaliku omavalitsuse kanda, samas, selleks, et päästa, mis päästa annab, st et inimene ikkagi ostaks välja, apteeker on nõus oma nõude kohalikule omavalitsusele maha müüma ka mõnevõrra madalama hinna eest.
Miks Tallinn peab välja maksma, kui inimene nt elab Jõhvis? Eks seetõttu, et inimese tulumaks, kui üldse, laekub Tallinna eelarvesse. Samas on inimene, kui talle on ravim välja kirjutatud, hädas, sõltumata, kas ta elab Tallinnas või Jõhvis.
Kohalik omavalitsus vajab täiendavat rahastust ning riik haldusreformi
Kuna me anname kohalikule omavalitsusele täiendavad kohustused, siis me peame ka suurendama kohalike omavalitsuste rahastamist. Maksusid tõstma ei hakata kusjuures. Tulumaksu jaotus tuleb ümber vaadata praeguselt 11,4+9,6 muuta nt 13+8 peale (kohalik omavalitsus + riik=21 %). Täpset jaotust tuleb hinnata süsteemi rakendamisel.
Liigväikesed omavalitsused tuleb oma naabritega kasvõi sundliita. On mõeldamatu, et ühes vallas on 1000 inimest ja Tallinnas on ühes linnaosas 20 000 inimest või isegi kordades rohkem. Terves Eestis on üle 200 omavalitsuse 1,4 milj inimese peale, samas kui Tallinnas on 400 000 inimese peale 1 omavalitsus, jaotunult 8 linnaosavalitsust (mis on linnainimesele kõige lähem nagu üks kohalik üksus olema peab). Sisuliselt 1 miljonit elanikku valitseb, haldab 200 omavalitsust, aga Tallinn üksinda 400 000 inimest. Proportsioonid on paigast ära.
Avaliku sektori rahastamine tuleb tõsiselt üle vaadata. Iga omavalitsus peab oma inimeste eest ise suutma hoolitseda ning riigile jääma väga üldised ülesanded koos vaid nendeks ülesanneteks mõeldud maksusummadega. Ülejäänu läheb kohalikule omavalitsusele ning ülejääk reservi. Võimalusel maksusid langetada.
Kokkuvõttes
Me oleme ühiskonnas juba mõistnud, et tervist tuleb toetada ning hõlpsaim viis on seda toetada inimese omaosaluse kaudu – nt spordiklubi pääsmed ning ravimiostud tulumaksust vabastades. Samas neile, kes pole võimelised kiiresti või üldse ravimit välja ostma, tuleb kohalik omavalitsus appi maksegraafikuga, mille alusel saab inimene, kui tal on võimalik, ravimid ise kinni maksta. Ravimid on olulised inimese tervise taastamiseks ning seetõttu pean õigustatuks kohaliku omavalitsuse kui inimesele kõige lähemal seisva avaliku üksuse abi.
