Ma arvan, et FIE tegevust peaks oluliselt lihtsamaks muutma või siis lõpetama FIEnduse ning looma FIEga sarnase äriühingu liigi, mille nimeks võiks olla üksik.
Kusjuures üksik, aga ka FIE, kui jälgida nö pankroti- ja probleemsete ettevõtetega seotud artiklite kommentaare, peaks olema meie mõistes ideaalne ettevõtlusvorm. See on vorm, kus omanik, kes on ka juhataja, on võtnud vastutuse oma igasuguste vigade ja temast sõltumatute majandusolukordade eest. Mitte vaid tavapäraste juhatuse pahatahtlike ja raskemate-kergemate hooletuste eest, mis tooks ka kaasa vastutuse. Pahatahtlust ja hooletust on keeruline tõestada.
FIE tegevuse lihtsustamine
Oletame, et FIE-l on olemas õmblusmasin enne ettevõtlusesse sisenemist. Praegu saab ta kuludeks kanda vaid õmblusmasina käitamisele kuluva summa (elekter, niit jms).
Mina pakun välja, et ta võiks kuludesse saada kanda ka õmblusmasina oletatava rendihinna.
Kui ta rendiks kelleltki õmblusmasina, siis ta peaks nt 20 € kuus välja käima ning seetõttu ka võiks selle summa ettevõtlustulust maha arvata. Kui tal on õmblusmasin juba olemas või ostab selle nö isikliku raha eest, st ta pole õmblusmasinat ostnud ettevõtluse tulu arvel, siis FIE võiks selle 20 € ikkagi ettevõtlustulust maha arvata.
Tulu see on samas, sest ta sai selle tulu piltlikult öeldes oma ettevõtliku poole ettevõtluse abil. Ta peaks selle pealt maksma tulumaksu, sest tegemist on tavapärase rendist tuleneva tuluga, mille saamiseks tingimata FIE ei pea olema.
Peame meeles, et kui see FIE ei oleks FIE, vaid oleks äriühingu omanik, siis ta saaks äriühingule selle õmblusmasina rentida (vaid tulumaksu kohustusega) ning ülejäänud äriühingu tulu maksta palgana välja, muidugi on palk vähenenud maksude jms võrra.
Samu võtteid võiks FIE saada kasutada ka muude kulude korral, sh välislähetuse päevaraha maksuvabalt tulust maha arvata jne. Ka väikeettevõtja peab end koolitama ning vajadusel välismaal. Oleme ju Euroopa Liidus, kus on teenuste ja kaupade vaba liikumine, sh oskusteabe sisse- ja väljajagamine.
Samas ta võiks ka omale dividende maksta. Kui juba ettevõtja, siis kohtleme võrdselt. Ülejäänud osa läheks nö palgatuluks.
Paratamatult on FIE selline kahestunud inimene, kel on nii isiklik vara kui ka ettevõtluses kasutatav (aga samuti isiklik) vara. Kõik vara on FIE oma, aga üks osa varast on justkui rohkem tema oma, st vabalt kasutatavam, kui teine.
Loome üksiku FIE asemel
Tegelikult võiks ka FIEnduse kui isiku kahestumise ära lõpetada ning luuagi mingis mõttes äriühingu – üksiku (Ü), mille ainsal võimalikul omanikul on lihtsalt täisvastutus (nagu FIElgi). Praegune registreering äriregistris, annab selleks igati hea võimaluse ja loogika. Tõenäoliselt riik ka sinna poole surub inimesi, sest FIEndus on oma pealt näha lihtsuses väga keeruline ala.
Kusjuures Üksik, aga ka FIE, kui jälgida nö pankroti- ja probleemsete ettevõtetega seotud artiklite kommentaare, peaks olema meie mõistes ideaalne äriühing. See on äriühing, kus omanik, kes on ka juhataja, on võtnud vastutuse oma igasuguste vigade ja temast sõltumatute majandusolukordade eest. Mitte vaid tavapäraste juhatuse pahatahtlike ja raskemate-kergemate hooletuste eest, mis tooks ka kaasa vastutuse, aga mida on keeruline tõestada.
Selleks, et ta oleks aastaaruandes sarnane muude äriühingutega, võiks üksikul olla varade tabel, kus on kirjas varade väärtus, mille summa ta deklareerib aruandes (lisada nt praegusele E vormile ning avada see juriidilistele isikutele, vähemalt üksikule) võlgade tabel, kus on kirjas võlgade väärtused, mille summa samuti deklareerib aruandes.
Laekumispõhiste tulude-kulude osas toimub tulu- ja sotsiaalmaksude arvestus ja tasumine toimub nö tavalises FIE-korras, st 1 kord aastas tasumisega järgmise aasta 1. oktoobriks, välja arvatud avansilised maksed.
Tulud miinus ettevõtlusega seotud kulud, vaatab, palju ta omale palgaks määrab, palju dividendiks, palju jätab ettevõttesse (nö eelmiste perioodide jaotamata kasum/kahjum).
Võib olla on tal tulud nii väikesed, et ta ei hakkagi välja maksmiseks palka määrama, sest nagu teame, on töö tegemine vabatahtlik meie riigis ning iga töö sarnane tegevus pole veel töö nt töö-, käsundus- ega töövõtulepingu mõttes. Muidu meil ei saakski ju olla vabatahtlikke, nt mtü-des.
Muidugi on aus kasvõi mõne tunni eest endale palka maksta, kui see on võimalik, st ei taha oma ettevõtet kiiresti pankrotti ajada (määratud, aga välja maksmata palgaga), sest pankroti järel tekiks olukord, kus ta peaks iseendale (palga)võlga maksma, mis lakkab olemast, sest võlausaldaja ja võlgnik on samad isikud. Maksustamine peaks ka ära langema, kuna vara (mida pole) pole ettevõttest lahkunud, siis pole väljamakset toimunud ja on kahtlane ka selle maksustamine. Töötasude maksustamine toimub ju kassapõhiselt.
Nagu teame kohtuotsust, kus arutati dividendide kujundamist sisuliselt palgaks, siis iga ettevõte teab ise, mis majanduslikke otsuseid ta langetab, palju palka, palju dividende, palju midagi muud ta maksab.
Kokkuvõte
Kokkuvõtteks pean oluliseks hinnata FIE või üksiku unikaalsust tema vastutuse ideaalsuses (võlausaldajate suhtes) ning seetõttu peaks neid vägagi võrdselt ja ehk isegi eelistatult kohtlema meie ettevõtlusmaastikul.
