Riik arvestab maksuosa määramisel maksude summa suhtes SKT-sse
SKT arvutamiseks liidetakse kokku Eestis toodetud toodangu müügihind käibemaksuta, nagu olen aru saanud. Võime ka ümber arvutada, et käibemaksu lisamist ja tagasiarvestamist otseselt ei toimu, hinna sisse on arvestatud kõiksugu maksud (sh aktsiisid, tulu-, käibe-, sotsiaal- jm maksud, aga mitte töötuskindlustusmakse, sest see ei ole maks maksukorraldusseaduse järgi), siis sisuliselt kui müüme 1000 eur eest kaupa, siis sellest 35 % on riigikassasse jõudnud. Ülejäänud ahela lülide vahel läheb jagamisele (100-35=) 65 %. Aga palju on ahelas lülisid? Kas riik teeb kolmandiku tööst (ja sotsiaalsüsteemi kaudu garanteerimistest) ise ära?
Päritavad ja pärimatud maksed
Eestis on kaht liiki makseid, mida käsitletakse maksudega võrdsetel alustel. Need on töötuskindlustusmakse ja kohustusliku kogumispensioni makse (2. sammas).
Kuna need on kohustuslikud ära maksta, ma ei saa lepingut lõpetada, siis esmapilgul kipuks neid mõlemaid jämeda puuga (ja seaduse sõnastusest mööda minnes) nimetama maksudeks. Vaadake, maksude üks ideedest on, et nendest ei pruugi ma kunagi ise kasu saada (nt ma pole kunagi haige, seetõttu ma ei saa kunagi ravikindlustushüvitist või ravimitelt soodustust vms, aga sotsiaalmaksu pean maksma) ja kogutud maksusid ei saa pärandada (et järeltulijad vähemalt kasu saaksid). Samuti on maksude üks loogika, et sõltumata, palju maksan, hüve saan vajadusel ikka.
Kohustusliku kogumispensionimaksest aga on mul lootust kasu saada. Jään vanaks, siis saan ma seda pensioni, mida ise olen kogunud ja mitte rohkem. Kui suren ära, siis mingitel tingimustel on võimalik seda pensioni pärandada. Nii et selles mõttes ma võtaks seda makset nii ja naa.
Töötuskindlustusmaksest ei pruugi ma kunagi kasu saada. Samas, kui ma kasu saan, siis sõltub see minu sisse makstud summast, kahtlaselt nagu sotsiaalmaksu puhul ravikindlustushüvitist saades. Aga ma ei saa seda pärandada. Tänu sellele, et seda ei saa pärandada, ehk vaid osa, mis on välja mõistetud, aga pole veel ülekantud või sularahas vm välja makstud, ma nimetan selle pigem maksuks, mis on kavalalt peidetud makse nimetuse alla.
Muidugi annab sellise lähenemise juures täiendavalt käsitleda maksudena ka kohustuslikke (vastutus)kindlustusi (nt turismiseadusest lähtuvad, notarite, kohtutäiturite vist jne).
Samas vabatahtlikke kindlustusi enam ei anna, sest võid ise valida, kas kindlustad või riskid. Liisinglepingute puhul on see küll natuke kahtlasem, aga see on samas tsiviilõiguslik küsimus.
Tavainimene arvestab suhtena netotöötasusse või äärmisel juhul brutotöötasusse
Toon näite arvestatuna netopalka, st väljaminekusse, kui ma seisan poes kassas.
Võttes maksude, aga seekord arvestan ka töötuskindlustusmakset, suhtena netopalka, siis on maksude osakaal, sh müüdavalt tootelt makstav käibemaks (nagunii maksab selle lõpuks kinni tarbija), 110 % umbes.
Arvutused on siin.
Netotöötasu (st palk kätte) on 75,21 eur, tulumaks 19,99 eur, töötuskindlustusmakse (töötaja) on 2,8 eur, koh kog pension 2 eur. Brutotöötasu 100 eur. Täiendavalt Sotsiaalmaks 33 eur, tööandja töötuskindlustusmakse 1,4 eur. Kokku palgakulu 134,4 eur. Sinna lisandub käibemaks 26,88 eur. Kokku arve kliendile 161,28 eur.
Nii et töötaja saab omale 75,21 eur ja riigile või kohustuslikus korras ära (töötuskindlustus ja koh kog pens), läheb 161,28-75,21=86,07 (eur). 86,07/75,21=114 %.
Ok, kui jätame koh kog pensioni välja, siis saab töötaja justkui 77,21 eur ja sundkorras läheb ära 84,07 eur. Siis on maksude ja netopalga suhe 84,07/77,21=109 %.
Arvestades ümber netotöötasu, st 100 eur saad netotöötasu (pangaarvele või sulas), aga 110 eur makstakse veel täiendavalt maksudeks, kokku on kulu 210 eur.
Ka palgalt maksame käibemaksu
See on vaid palgaosalt tuleva käibemaksuga koos. Muidugi natuke saab säästa tulumaksuvabastuse abil. Sest tulumaksu pealt kokku hoides hoiame kokku ka sotsiaalmaksu ja käibemaksu pealt.
Käibemaksu peab ju maksma tervelt tootelt, st ka palga ja palgaga seotud maksude osalt kaubas, teenuses. Võta nt koolitaja, kel muid lisakulusid pole, sest oled ta sisse tellinud oma ettevõttesse ning andnud kõik vajalikud töövahendid. Eeldame, et ta tuli ja läks tervislike eluviiside pooldajana jalgsi. Tal oligi ainuke kulu tema palk, aga sellelt peab ta arvestama käibemaksu, või olete näinud käibemaksuta koolitajaid? Suuremas mahus või kallimalt koolitajaid, ma mõtlen.
