Millised rahad lähevad lihtsalt Euroliitu

Alljärgnev on avaldatud 21.märts 2011 E24-s.

Kokkuleppe järgi maksab Eesti ESMi kuni 148 miljonit eurot

21.03.2011 20:20

Eurotsooni rahandusministrid jõudsid esmaspäeval Brüsselis kokkuleppele Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) põhimõtetes, mis tähendab Eesti jaoks maksimaalselt kuni 148 miljoni euro suurust sissemakset.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles BNSile, et esialgse sissemakse võtme järgi oleks Eesti osalus ESMis olnud 12,6 protsenti SKPst, kuid esmaspäeval saavutatud kokkuleppe järgi on see umbes üheksa protsenti SKPst.

Ligi sõnul tegi Eesti ettepaneku, et nende riikide puhul, kelle SKP jääb eurotsooni keskmisest alla 75 protsendi, saavad ESMi sissemakse tegemisel erandi 12 aastaks alates eurotsooniga ühinemisest.

«See erand tuleb sellise valemiga, et 75 protsendi ulatuses arvestatakse SKPd ja 25 protsendi ulatuses keskpanga võtit, mis omakorda koosneb poole ulatuses SKPst ja poole ulatuses rahvaarvust,» lausus Ligi.

Esmaspäeval saavutatud kokkulepe tähendab seda, et Eesti maksimaalne osalus 80 miljardi euro suurusesse ESMi on kuni 148 miljonit eurot. ESMi tuleb teha sissemaksed alates 2013. aastast nelja aasta jooksul.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri

Intervjuu ajaleht Sakalale: Kõik algab tervest perest

Veiko Teekel

Veiko Teekel:EKD aluseks on Piibel

Erakond Eesti Kristlikud Demokraadid arvab, et ühiskonna edu peab rajanema tuhandeid aastaid vanadele väärtustele ja inimeste usaldusele jumala vastu. Selle sõnumi eest seisab erakonna Järva- ja Viljandimaa esinumber Veiko Teekel.
Katrin Johanson
katrin.johanson@sakalakirjastus.ee

Veiko Teekel, kas teid võib viljandlaseks nimetada?
Jah, võib küll. Pastor Aamo Remmel kutsus meid abikaasaga siia muusika-alast tööd tegema ja nii me kolisimegi perega poolteist aastat tagasi Viljandisse. Tundub, et tegu oli õige otsusega, siin on meie kodu.

Kas teis on rohkem kristlast või poliitikut?
Tegelikult olen ma muidugi rohkem kristlane. Miks kristlased üldse poliitikasse läksid,
tulenes ju ka asjaolust, et meil on vajadus oma väärtusi ja sõnumit levitada. Piibel ütleb
samuti: «Minge kõike maailma.» See tähendab ju ka poliitikamaailma.

Kristlikud demokraadid pole olnud poliitikas kuigi edukad. Mis on teie hinnangul selle põhjus?
Kui rääkida edust, siis on see vaadeldav erinevalt. Tõsi, riigikogus pole me esindust saanud, ent samas on meil kakstuhat liiget, mida ma pean päris arvestatavaks suuruseks. Ehkki mina pole partei asutajaliige, olen ma olnud erakonnas alates selle sünnist 1998. aastal. Esimestel riigkoguvalimistel me künnist ei ületanud ning see on ehk määranud edasise tee. Suurt vaimustust ja poliitilist huvi toonane tulemus küll kaasa ei toonud, kuid sama tule hoidjad oleme me olnud siiani. Oleme veendunud kristlased ning seega pole meie sõnum vahepealsete aastatega muutunud ega kahanenud. Väärtused, millest me toona rääkisime, on täpselt samad ka nüüd.

Kui nii võtta, siis kõnealune mõtteviis on 2000 aastat muutumatu olnud.
Võib tõesti nii öelda, et meie sõnum on alguse saanud Jeesusest 2000 aastat tagasi.

Kas teie ebaedu taga võib olla ka teatud fundamentalism? Näiteks see, et kristlastele on vastuvõetamatud mõned mõtted või vahendid, mis muidu poliitikas tavalised?
Selge see, et meie lähtume piiblist ja me ei kasuta võimule saamiseks iga vahendit. Võitlus
hea ja kurja vahel on alati olnud. Meie ei lähe kurja vastu kurjaga, vaid heaga. Meie
võitlusvahedid ei olegi päris samad, mida kasutatakse selles maailmas.

Tegutsete siiski ilmalikus maailmas. Kas selles ei peitugi põhjus, et teie vahendid pole siin tõhusad ega too edu?
Poliitiliselt on meil tõesti arenguruumi. Vajame uusi tuliseid liikmeid oma erakonda. Kuid
kindlasti ei sea me küsimuse alla, kas jumala sõnal on edu. Me ei kahtle oma väärtustes,
mille pinnalt on võimalik luua väga hea ja toimiv riik, kus ligimest armastatakse.

Kas teil on riigikogu valmistel kindlad eesmärgid, näiteks valimiskünnise ületamine või kindel kohtade arv?
Esmatähtis on valmiskünnis ületada, kuid loomulikult: mida rohkem kohti seda parem.Tahan siinkohal esile tuua, et ma pole sugugi rahul, et selline asi nagu valmiskünnis on kehtestatud, sest see pärsib kodanikuinitsiatiivi. See on suurte ja tugevate jaoks tehtud seadus, mis meie arvates tuleb tulevikus ümber muuta.

Väikeparteid on heitnud ette seda, et meie seadusandlik võim soosib suuri. Samas pole väikeparteid kasutanud ära odavaid ja käepäraseid võimalusi nagu sotsiaalmeedia. Samuti on nende kodulehekülgi jälgides tunne, et valmiste vahelisel ajal juhtub õige vähe. Poliitilisi avaldusi riigis toimuva kohta sealt kuigi tihti ei leia.
Üks probleeme ongi see, et me oleme suurte parteidega võrreldes alarahastatud. Suured
erakonnad saavad ju kordades rohkem raha kui meie. Sealjuures pole see seotud riigikogu
kohtade arvuga, vaid nende puhul lihtsalt korrutatakse summasid. Rahalistel põhjustel
meil polegi võimalik oma igapäevast tööd sama tõhusalt teha. Meie töö käib väga palju
vabatahtlikuse alusel ja teeme seda jõudumööda.

Te ise olete baptist. Kui palju on erakonnas erinevaid konfessioone?

Meil on liikmeid kõigist kristlikest konfessioonidest. Poliitika on kord juba selline, et mitte
kõik inimesed ei ole valmis sellega tegelema, mis ei tähenda, et neil puuduks pollitilised
eelistused. Koguduste liidud on väga suured. Näiteks baptistide koguduste liidus on üle
6000 liikme, kelle hulgas on meil palju toetajaid. Samas on baptiste hulgas palju neid, kes kuuluvad mõnda teise parteisse, näiteks Isamaa ja Res Publica Liitu. Nad on kas sinna astunud juba enne meie partei loomist või on lihtsalt teise tee valinud. Mina arvan, et kõige parem oleks kristlasel kuuluda siiski kristlike demokraatide erakonda, sest mujal jääb nende sõna nõrgaks. Muude erakondade üldine mõtteviis on teine ja kristlased ei suuda seda alati piisavalt enda tõekspidamiste suunas kallutada.

Teie programm on üldsõnaline. Seal on küll kirjas eesmärgid, et pole toodud meetmeid kuidas neid saavutada. Valige näiteks enda jaoks esmatähtis punkt programmist ja rääkige, kuidas te kavatsete seda ellu viia?

Ma valin näiteks meie programmi esimese punkti: kristlikud pereväärtused. Kristlikud
demokraadid on vastu igasugustele ebamoraalsustele eesotsas homoabieludega. Seda teemat käsitlev seadus on kavas võtta taas lugemisele pärast valimisi. Meie oleme vastu lesbi- ja geisuhete seadustamisele, sest neid ei saa ju lugeda traditsiooniliseks pereks, kus kasvatada lapsi. Isegi loomadel pole selliseid suhteid. Me seisame vast kõigele, mis läheb vastuollu piibliga. Jumal lõi inimese meheks ja naiseks ning see räägib enda eest.
Kui jumal lõi kümme kasku, siis seadis ta nad ritta tähtsusjärjekorras. Eks meilgi on
pandud paika prioriteedid. Terve pere on üks kristlike demokraatide eelisteemasid, sest siit algab kõik. Uuringud näitavad, et just pere kujundab noore inimese hinnaguid ja moraali ning seda kogunisti sama suures ulatuses kui haridus, meedia, ühiskond, sõbrad ja muud mõjutajad kokku.

Kui toredas traditsioonilises eesti peres, kus on ema- isa ja kaks last, on vanemad töö kaotanud, siis kuidas neid aidata? Teistel erakondadel on välja pakutud väga konkreetsed meetmed kas pere- või tööturupoliitika jaoks. Mida teeks teie erakond?
Tõesti, eelpool rääkisin ma ohtudest, mis tulevad meile Euroopa Liidu survel. Kui aga
kõnelda normaalsest perest, siis peaksime alustama abieluliidu kaitsmisest. Praegu on
see sattunud väga suure meedia rünnaku alla: traditsioonilist liitu naeruvääristatakse,
abielurikkumist ja lahutusi propageeritakse nii teleekraanil kui seltskonnakroonikates. Me
oleme vastu ebamoraalsuse avalikule esitlusele.

Räägime siiski ka rahast, sest ehkki see on vaid vahend, ei saa seda ka alahinnata. Võtame näiteks emapensioni mõtte. On teil mingeid sarnaseid ettepanekuid?

Me räägime küll rahast, aga ega rahaga ei saa perekonda üles ehitada. See on lihtsalt
üks Eestis, aga ka mujal maailmas, levinud eksiarvamus. Meie võtame aluseks piibli
ja nõuandned, mida jumal on pakkunud. Need kaitsevad rumaluste eest, mis lõhuvad
pereõnne. Näiteks riik peaks kujundama karmimat alkoholipoliitikat, mis on peredele suur
risk. Enne toetuste jagamist, peaks me tegelema nende teemadega, mis on praegu suureks
ohuks meie ühiskonnale. Alles seejärel jõudkem rahani.
Seda me leiame küll, et lastetoetus peaks olema kõigile võrdne, samuti vanemahüvitis. Me
ei pea soosima ei rikkaid ega vaeseid. Kristlike demokraatide jaoks on väga oluline mõiste
õiglus.

Terve pere algab ju sellest, et vanematel on laste jaoks aega. Paljud emad-isad
rabavad koha kaotamise hirmus hommikust õhtuni või on läinud teenistuse otsinguil lausa välismaale. On teil tööturupoliitikaga seoses mingeid konkretseid ettepanekuid?

Kasu oleks sellestki, kui pidada hingamispäeva. Aeg tuleb enda jaoks võtta, näiteks terve
pühapäev lastega veeta.

Kuidas see aitab Soomes tööl olevat isa? Kas väljaränne on probleem?
Kindlasti teeb väljaränne muret, seda tuleks tõesti seadustega mingil määral ohjata. Ka
piibel ütleb: «Ela omal maal ja pea ustavust.» Meie kristlastena tahame jumalasõna järgida ning mitte hüljata raha pärast oma naist ja lapsi. Me ei saa kõike rahas mõõta, esikohale tuleb seada teised väärtused. Lahus pere võib laguneda ja kellele siis neid summasid vaja on? Me saame aru küll, et probleeme on palju, aga lahendus pole meie enda plaanides ja kavades. Üksnes jumala õnnistus on see, mis teeb rikkaks. Tuleb rohkem jumalat usaldada ja tema poole pöörduda. Piibel on selleks hea kasutusjuhend, mida enda aitamiseks lugeda. Liiatigi on see ainus raamat, mida saab lugeda koos autoriga- nii et ta on kogu aeg meie kõrval.

Millise erakonnaga tunnete programmiliselt kõige suuremat sarnasust? Kellega koostöö laabuks kõige paremini?
Me oleme valmis tegema koostööd kõigiga, see sõltub juba läbirääkimistest ja, ma ei taha
öelda kompromissidest, vaid kokkulepetest. Kristlastena tahame kinni pidada ütlusest: «Teie jah olgu jah ja ei olgu ei.» Jumala sõna osas me kompromissile ei lähe, mis ei tähenda, et me ei võiks mööndusi teha maksuküsimustes ja teistes sellistes asjades.

Viljandimaal on teie esinumbriks olnud Valentine Alvre. Miks nüüd teie?
Ka mina oleks soovinud Valentine Alvret sellel kohal näha, kuid ta soovitas mind ja on
nüüd mulle suureks toeks ja abiks. Kannan edasi sama sõnumit, mida on teinud tema.

Programmis on silma jäänud, et te näete islamis ohtu.
Mina isiklikult olen selle vastu siia mošeede rajamisele, sest teiste maade kogemus on
näidanud, et see on paljude islamiga seostud probleemida algus. Samas on piiblis öeldud,
et võõraga tuleb hästi ümber käia, sest ta on õnnistuseks meile. Nii me suhtume ka
vähemusrahvustesse kui õnnistusse.

Kuidas oleks lood budistliku templiga?
Me oleme kindlasti ka sellele vastu. Meie kristlastena seisama kristluse leviku eest.

Aga sallivus?
Kõiki asju ei saa sallida. Me armastame inimest ja jumalat, aga kui milleski on pattu või
kurja, siis seda me ei salli.

Mis on kurja budismis?
See läheb vastuollu esimese käsuga, et ei tohi olla muid Jumalaid. Sellest meile piisab.

Rubriigid: Määratlemata | Kommenteeri